Pärast pikka ootust on nüüd selgeks saanud, et ettevõtetele kehtestatakse kasumimaks, mis on oma olemuselt vägagi tavapärase klassikalise ettevõte tulumaksu nägu ja mille puudumise üle me siin Eestis seni väga uhked oleme olnud. Mujal maailmas pole ettevõtte tulumaks muidugi uudiseks ja on enamikes riikides kasutusel. Eesti läks aga omal ajal teist teed ja see tagas ettevõtete kiirema kasvu ja samuti konkurentsieelise muu maailma ees, mille oleme nüüd kasumimaksu läbi kaotamas. Käesolevas artiklis vaatleme, mida valitsus otsustas ja kuidas kasumimaks välja näeb, kust see maksu arvutamise aluseks olev kasuminumber ülepea tekib ning millised on ettevõtja ohud ja võimalused uues maksureaalsuses.
Valitsus otsustas, et ettevõtete kasumimaksu makstakse kvartaalsete ettemaksetena ja maksu suurus on 2% eelmise aasta maksude eelselt raamatupidamislikult kasumilt. Kui senini maksustati Eestis ainult ettevõttest välja võetud kasumit ja kogu ülejäänud kasumit oli võimalik ettevõttes investeeringuteks kasutada vahepeal selle pealt makse maksmata, siis alates 2026. aastast tuleb maksta kasumimaksu kogu ettevõtte maksude eelselt kasumilt igal aastal. Maks väidetakse olevat küll ajutine, aga nagu kogemused on näidanud, siis eks need ajutised asjad ongi kõige püsivamad. Lisaks tõuseb ka käibemaks ja seda juba tuleva aasta keskel, samuti aktsiisid. Kõik see halvendab tugevalt ettevõtete konkurentsivõimet ja igapäevast toimetulekut.
Mis see kasumimaks siis endaga kaasa toob? Toome mõned näited.
- Kõigepealt muidugi pidurdab kasumimaksu kehtestamine ettevõtete kasvu- ja konkurentsivõimet, kuna osa ettevõtte kasvuks vajalikust rahast makstakse hoopis välja kasumimaksuna.
- Raamatupidamine ja aruandlus muutuvad samas keerulisemaks, ilmselt siis ka kulukamaks.
- Tekivad uued ettevõtlusriskid, mida vanas maksukeskkonnas ei olnud ja millega tuleb ettevõtjatel kohanema ja arvestama hakata.
Selliste riskide kohta ka mõni näide.
Nimelt, kasumimaksu tasutakse ettemaksuna eelmise aasta kasumi põhjal. Kui ettevõte oli eelmisel aastal kasumis kuid jooksval aastal tal enam nii hästi ei lähe, tekitab kasumimaksu maksmine jooksval aastal ettevõttele likviidsusprobleeme. Järgneval aastal tehakse küll maksude ümberarvestus aga seni tuleb jooksva aasta kehvade äritulemuste juures ikkagi kasumimaksu ettemakseid tasuda. Samas, kui ettevõte oli eelmisel aastal kahjumis, siis ta valitsuse otsuse kohaselt jooksval aastal ettemaksu ei maksa. See on iseenesest muidugi kena, aga siit tuleneb ka oht. Kui jooksval maksuaastal teenitakse jälle kõvasti kasumit ja maksuamet teeb selle põhjal järgmisel aastal, ümberarvestuse, võib siit tekkiv maksukohustus üllatada ja probleeme valmistada.
Muutunud maksukeskkonna tõttu on ettevõtjal peamiselt kolm võimalust:
- Lõpetada ettevõte.
- Kolida ettevõtte tegevus kuhugi ettevõtja jaoks soodsama majanduskeskkonnaga riiki.
- Kohaneda ja kohandada oma tegevus muudatustega. Usutavasti valivad enamus ettevõtjaid siiski viimase tee. Seega on parem muutusteks varakult valmis olla.
Mida head siis halva mängu juures teha saaks?
- Vaadata üle ettevõtte tulud ja kulud, et leida kokkuhoiukohti ja püüda parandada tegevuse efektiivsust
- samuti tasuks vaadata üle tuleviku rahavood, arvestades lisaks äritegevusele kuluvate summade ka kasumimaksu maksmiseks vajamineva rahaga.
- kuna maksualuseks kasuminumbriks on tekkepõhine, raamatupidamislik kasum (mis ei ole mitte vaba raha pangaarvel, nagu me teame), siis võib siit ettevõtjale tulla ebameeldivaid aastalõpuüllatusi.
Võtame kasvõi viimase punktiga seonduva olukorra: raha pole, aga kasum on
meeletu. Kus see kasum siis tuli ja mis siin teha saaks? Peale tavapärase äritegevuse tulude-kulude vahe võib raamatupidamislik kasum tekkida ka üsnagi ootamatutest kohtadest mille peale ettevõtja sageli igapäevaselt ei mõtlegi.
Üks tore näide oleks näiteks kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutus. Kui see suureneb ja raamatupidamises arvesse võetakse, siis raha sellest ettevõttesse juurde ei teki, kasum aga küll. Selle kasumi pealt makstav 2% kasumimaksu tuleb, aga välja käia juba päris rahas. Ja see raha peab maksu maksmise hetkel ka olemas olema. Sama on ka varade väärtuse langusega. Kui see arvesse võtmata jätta, on taas tulemuseks suurem maksukulu.
Seega tasub kindlasti üle kontrollida, et kõik seadusega lubatud mahaarvamised oleksid raamatupidamises ka tehtud, sealhulgas igasugu väärtuse langused ja mahakandmised. Lisaks tuleb väga tähelepanelik olla igasugu raamatupidamislike näpuvigade osas. Mõnikord võib juhtuda, et midagi on jäänud kahe silma vahele, näiteks on unustatud kasvõi põhivaradelt amortisatsiooni arvestada. Sellest tekkiv suurem aastakasum, mida tegelikult olemas ei ole, läheb maksma 2% kasumimaksu. Kui soovite vältida ebavajalikke ja üleliigseid maksukulusid, siis oleks mõistlik oma ettevõtte tegevus ja raamatupidamine aegsasti enne kasumimaksu jõustumist üle vaadata.
Võimalusi ja nüansse on palju. Kui tunnete, et vajate nõuandeid ja abi, siis võtke aga julgesti ühendust. Meie aitame teid meeleldi.