Too ettevõtte raamatupidamine meile!

Alates 01.01.2024 on Eestis käibemaksu standardmäär 22% senise 20% asemel.
Käibemaksu standardmäära muudatus 01.01.2024

Muudatused tulumaksuseaduses alates 01.01.2024

Mahaarvamised füüsilise isiku tulust

Alates 01.01.2024 kaob ära õigus oma maksustatavast tulust maha arvata:

See tähendab füüsilise isiku tuludeklaratsioonis, mis esitatakse 2023. aasta kohta 2024. aasta veebruaris – mais, on veel õigus mahaarvamisi teha, kuid 2024. aasta kohta 2025. aasta veebruaris – mais, ei ole enam õigust mahaarvamisi teha.

Jääb õigus oma maksustatavast tulust maha arvata:

Samuti jääb õigus oma maksustatavast tulust maha arvata täiendava kogumispensioni (III samba) sissemakseid, kuni 15% ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas.

Eelnõu seletuskirjast

Muudatusega tunnistatakse kehtetuks tulumaksuseaduse §-d 231234 ja 25 ehk füüsilise isiku täiendava maksuvaba tulu laste ülalpidamise korral ja abikaasa kasutamata maksuvaba tulu ning eluasemelaenu intresside maha arvamise õigus. Füüsilise isiku tulumaksu soodustusi loetakse maksukuluks. Rahvusvahelised organisatsioonid (OECD, IMF) soovitavad vähendada maksukulusid, kui on efektiivsemaid mooduseid toetada maksusoodustusest võitvaid sihtgruppe. Kõige efektiivsem viis toetada sihtgruppe on vajaduspõhiste toetuste, näiteks peretoetuste kaudu.

Tulumaksuseaduse § 231 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral. Kehtiva seaduse kohaselt saab lapse vanem, eestkostja või muu last ülal pidav isik seda kasutada juhul, kui tal on vähemalt kaks alla 17-aastast last. 1. jaanuaril 2020. a jõustunud seadusemuudatusega tõsteti maksuvaba tulu suurus alates kolmandast lapsest 3048 euroni aastas. Teise lapse maksuvaba tulu on 1848 eurot. Toona oli muudatuse põhjus soov toetada paljulapselisi peresid. Praeguseks on selgunud, et enam kui kolme lapse eest soodustuse kasutajaid on väga vähe, kuna inimestel puudub vajalikus ulatuses maksustatav tulu, mistõttu toetab see meede vaid kõrgema sissetulekuga paljulapselisi peresid.

Kõige tõhusam on aidata paljulapselisi peresid toetuste, eelkõige peretoetuste kaudu. Maksuvabastuste kasutamine sõltub sissetulekust ning vaesematel leibkondadel on neist vähe kasu. Toetused jõuavad rohkemate abivajajateni, eriti kui tegu on täpselt sihistatud toetustega.

Ka rahandusministeeriumi tellitud uuringus “Eesti leibkondade maksukoormuse jaotus ning maksuvaba tulu reformi mõjuanalüüs” (2023) tuuakse välja, et maksuvaba tulu laste arvu järgi on viimase kümne aasta jooksul ligi kaks korda vähenenud (2010. aastal moodustas see 1,78% kogu brutotulust ja 2021. aastal 0,99%). Toetus töötavatele lastevanematele on läbi selle meetme seega vähenenud (poliitikas rakendatakse ja asendatakse universaalsete peretoetustega).

Tulumaksuseaduse § 234 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest. Kehtiva seaduse kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata residendist abikaasa eest täiendav maksuvaba tulu 2160 eurot, kui residendist füüsilise isiku ja tema abikaasa maksustamisperioodi tulu kokku ei ületa 50 400 eurot. Täiendavat maksuvaba tulu on õigus maha arvata osas, mille võrra abikaasa maksustamisperioodi tulu on väiksem täiendavast maksuvabast tulust. Maha arvatav summa ei või olla suurem kui 50 400 euro ja abikaasade kogu maksustatava tulu vahe. Täiendavast abikaasa maksuvabast tulust on eelkõige kasu olukorras, kus üks abikaasa ei saa maksustatavat tulu või tema maksustatav tulu on nii väike, et ta ei saa ise maksuvaba tulu täies ulatuses rakendada. 2024. aastast kaotatakse abikaasa täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigus. 2021. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonide andmetel rakendus abikaasade vaheline üldise maksuvaba tulu üle andmine ligi 8200 juhul summas 13,9 mln eurot. Sihitud vajaduspõhised toetused on siingi efektiivsem perede toetamise viis.

Tulumaksuseaduse § 25 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse võimalus arvata maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intresse. Juba mõnda aega ei täida eluasemelaenu intresside maha arvamise õigus oma eesmärki. Intressi maksusoodustust on juba oluliselt piiratud ja täna ulatub see kuni 300 euroni aastas (60 eurot kuus). Riik saaks vabanevat raha kasutada otstarbekamalt.

Eluasemelaenu intresside maha arvamise õigus kehtestati 1996. aastal eesmärgiga lihtsustada ligipääsu eluasemelaenudele ning seega ka uutele eluasemetele. Tol ajal oli praegu toimiv laenuturg välja kujunemata, mis väljendus väga kõrgetes laenuintressides võrreldes nn vanade Euroopa Liidu riikidega. Lisaks olid eluasemelaenu tagasimaksmise tähtajad üsna lühikesed. Näiteks 1996. aastal pikendati neid 15–20 aastani, samas 2021. aastal on maksimaalne eluasemelaenu tagasimaksmise tähtaeg 30 aastat. 1997. aastal oli keskmine eluasemelaenu intress ca 12–13%, samas 2023. aasta veebruaris oli see Eesti Panga andmetel 4,9%. Tuleb ka arvestada, et sel ajal olid sissetulekud palju madalamad ja laenude teenindamise kulud moodustasid sissetulekutest oluliselt suurema osa kui praegu. Seetõttu oli riigi algne sekkumine eluasemelaenu turule vajalik ning õigustatud, sest esines turutõrge, kuid nüüdseks on see oma algse eesmärgi kaotanud.

Tulumaksu laekumine

Alates 01.01.2024 laekub residendist füüsiliste isikute makstud tulumaks, arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse eelarvesse järgmiselt (TuMS § 5 lg 1):

KOVile laekuva tulumaksu arvestust muudetakse selliselt, et neile tulumaksu jaotamisel hakatakse arvesse võtma ka riikliku pensioni tulusid. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse avaliku sektori poolse rahastamise suurendamiseks suunatakse vahendid KOV-idele tulumaksu ja tasandusfondi kaudu.

Alates 2024. aastast laekub KOV-dele riiklikult pensionitulult tulumaksu 1,88%, arvestamata tulumaksu mahaarvamisi. Tulumaksu mahaarvamised vähendavad riigieelarvesse laekuvat osa ega mõjuta tulumaksu kohalike omavalitsuste vahel jaotust.

Meetmeks ette nähtud vahenditest 5% suunatakse tasandusfondi, mis aitab tasandada tulude ja kulude ebaühtlast jaotust kohalike omavalitsuste vahel. Tasandusfondis jagatakse üle 65-aastased kaheks vanuserühmaks: 65–84-aastased ja 85-aastased ja vanemad, kuna vastavates vanuserühmades on üldhooldekodusse sattumise tõenäosus erinev – 65–84-aastaste vanuserühmas on üldhooldekodus 2% inimestest ja 85-aastastest ja vanematest juba 9,5%. Kaheks jaotamine aitab arvestada olukorraga, kus üle 85-aastaste suurema osakaalu puhul on ka kuluvajadus suurem.

Üleminekuajal 2023. aastal jaotatakse meetmeks ette nähtud vahendid kohalike omavalitsuste vahel läbi riigieelarve toetusfondi, võttes samuti arvesse 65–84-aastaste ning 85-aastaste ja vanemate isikute jaotust ning üle 85-aastaste kõrgemat kuluvajadust.

Tulumaksu ja tasandusfondi vahendite kasutamise üle otsustab KOV. 2024. aastast jõustuva 1,88% KOVidele laekuvat tulumaksu arvestust rakendatakse ka järgnevatel aastatel.

Eeltoodud sättes nimetatud summat ületav tulumaksu osa ja nimetamata tulumaks laekuvad riigieelarvesse (TuMS § 5 lg 3).

Registreeritud elukaaslased

Alates 01.01.2024 on seotud isikute loetellu (TuMS § 8) ja erisoodustuse maksustamise sättesse lisatud registreeritud elukaaslased (TuMS § 48 lg 6).

Muudatusega lisatakse seotud isikute loetelusse ka registreeritud elukaaslane, sest registreeritud elukaaslaste puhul saab eeldada lähedasi isiklike ja majanduslikke suhteid ning ühiseid majanduslikke huve.

Registreeritud elukaaslane on lisatud ka sotsiaalmaksuseaduse vastavatesse sätetesse.

Maksuvabad toetused

Alates 01.01.2024 ei maksustata tulumaksuga (TuMS § 19 lg 3):

Tööturumeetmete seaduse § 15 punkt 1 sätestab, et osaletud aja eest tööturutoetust makstes ei tohi kehtestatav toetuse päevamäär olla suurem kui kuuekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunni töötasu alammäär ehk tööturuteenusel osalemiseks makstav toetus peab olema väiksem kui täisajaga töötamisel saadav alampalk.

Punkt 2 sätestab, et läbitud vahemaa eest tööturutoetust makstes ei tohi kehtestatav toetuse määr ühe kilomeetri kohta olla suurem kui tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 2 kehtestatud piirmäär ühe kilomeetri kohta. Seejuures päevamäär ei või ületada töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kümnekordset tunni töötasu alammäära.

Kehtiva seaduse kohaselt on talumistasu maksuvaba 1/3 ulatuses ehk selles osas, mis on arvestatud eelduslikult maamaksu hüvitiseks. Seejuures ei sõltu maksuvaba osa suurus sellest, kui palju ja kas üldse maaomanik tegelikult kaitsevööndi aluse maa eest maamaksu maksab, sest talumistasu maksja seda välja ei selgita. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lõikes 1 asendatakse tasumäär 7,5% määraga 3,5% (sh 3% saamata jäänud tulu ja 0,5% maamaksu osa). Edaspidi moodustab maamaksu hüvitis talumistasust seega ühe seitsmendiku. Muudatusega jääb kehtima põhimõte, et talumistasu ei maksustata tulumaksuga maamaksu hüvitise osas.

Alates 01.07.2024 ei maksustata tulumaksuga (TuMS § 19 lg 3)

Muudatusega vabastatakse tulumaksuga maksustamisest hüvitis, mida makstakse turvateenistujale või muule õigustatud isikule töövõime osalise või täieliku kaotamise või tööülesannete käigus toimunud ründe, õnnetuse või surma korral. Muudatus on seotud eesmärgiga ühtlustada turvalisust tagavate isikute sarnaste sotsiaalsete tagatiste maksuvabastuse praktikat.

Kindlustushüvitised

Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehtud väljamaksete (TuMS § 20 lg 3) maksustamise reeglid muutusid 1. augustist 2010. Kui varem kehtis vähemalt 12 aastat pärast lepingu sõlmimist tehtud väljamaksele maksuvabastus, siis nüüd maksustatakse väljamaksed väärtpaberitulu üldiste põhimõtete kohaselt (väljamaksete ja sissemaksete vahe), kuid maksukohustust võib edasi lükata investeerimiskontot või pensioni investeerimiskontot kasutades (TuMS §-d 171 ja 172).

Enne 1. augustit 2010 sõlmitud lepingute alusel saab maksuvabalt väljamakseid teha kuni 2023. aasta lõpuni.

Tavaliste elukindlustuslepingute (surma- ja õnnetusjuhtumi kindlustus) alusel makstavad hüvitised on ka edaspidi maksuvabad.

Maksuskeem

Alates 01.01.2024 on täpsustatud maksuskeemi mõistet (TuMS § 546 lõige 19).

Maksuskeem on tehing või tehingute ahel, mille eelduseks on maksustamise ebakõla esinemine või mis on kujundatud maksustamise ebakõla tekkimiseks. Nimetatud tingimustele vastavat tehingut või tehingute ahelat ei käsitata maksuskeemina, kui on mõistlik eeldada, et tehingute osalised ei pidanud ebakõlast teadlikud olema ega saanud osa maksustamise ebakõlast tulenevast maksusoodustusest.

Tulumaksuseaduse § 546 lõike 19 esimeses ja teises lauses asendati sõnad “tehingute ahel” sõnadega “tehing või tehingute ahel”, et viia “maksuskeemi” mõiste sõnastus kooskõlla ATAD2 direktiivi artikli 1 lõike 2 punkti c alusel lisatud direktiivi 2016/1164 artikli 2 lõikega 11. Kehtiva tulumaksuseaduse sõnastus “tehingute ahel” viitab sellele, et maksuskeem koosneb mitmest tehingust. ATAD2 direktiivi sõnastuse puhul võib ka ühe tehingu puhul olla tegemist maksuskeemiga.

Hübriidüksuse tulumaksukohustus

Alates 01.01.2024 on täpsustatud tulumaksuseaduse § 548 lõike 1 sõnastust.

Usaldusfond või selle valitseja tasub tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui seda tulu ei maksustata sama seaduse § 29 lõike 11 või lõike 12 või muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt ning kui vähemalt üks usaldusfondi osanik on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku vähemalt 50% usaldusfondi osalusest ja kes asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena.

Muudatusega täpsustatakse, et 50% usaldusfondi osalusest peaks kuuluma kõikidele sidusettevõtjatele kokku vastavalt ATAD2 direktiivi artikli 1 lõike 5 alusel lisatud direktiivi 2016/1164 artikli 9a lõikele 1. Kehtiva tulumaksuseaduse sõnastuse kohaselt peaks 50% usaldusfondi osalusest kuuluma ühele sidusettevõtjale.

Artikli autor RMP.GEENIUS.EE

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga