Viljandimaal Abja-Paluojal üles kasvanud Maie Mängel on põline maatüdruk, kes pärast keskkooli lõpetamist seadis end kodukohas sisse ja lõi seal pere. Siis aga sattus tema teele keerdkäik, mis osutus väga vajalikuks – tema ellu tuli raamatupidamine, mis viis Maie uutele radadele.
UNISTUSED, REAALSUS JA TULEVIK
Maie on pea ees vette hüppaja inimene. Nõnda ütleb ta, et keskkoolis omandatud III kategooria koka-kondiitri eriala on küll koduses toidutegemises kasuks tulnud, kuid oli selge, et sellest talle elukestvat ametit ei saa. „Jõudsin olla vahepeal lasteaias kasvataja, seejärel sai loodud pere, sündisid lapsed ja sai hakatud maja ehitama. Oli 1980ndate lõpp ja sellel ajal loogiline jätk teha toonase abikaasaga koos midagi ise – nõnda sai hakatud pidama autolavkat ja tekkis vajadus raamatupidamisteenuse järele. Käisin Viljandis esmastel kursustel ning hakkasin otsast pusima. Seejärel õppisin töö kõrvalt paralleelselt Tartus Täiskasvanute Hariduskeskuses raamatupidamist – teooria ja praktika toimisid juba käsikäes,” meenutab ta pingelist, kuid huvitavat perioodi, mil tuli aega jagada pere, õpingute ja töö vahel.
Kliendibaasi loomine ja klientide hoidmine on omaette teadus.
Peagi lisandus senisele tegevusele 1990ndatel metsaäri ning siis oli Maiel juba ka raamatupidamises keerulisemad tehingud. Vahepeal tegi elu vangerduse ja 1996. aastal läks ta pearaamatupidajana tööle vanurite ja puuetega inimeste hooldusega tegelevasse Viljandi päevakodusse Inkeri. „See oli huvitav aeg just enesearengu seisukohalt, sest sain sellest töökohast lisaks raamatupidamiskogemusele ka tõsise suhtlemis- ja sotsiaaltöökoolituse. Kuigi minu ametiks oli seal raamatupidaja, tuli hakkama saada väga erinevate inimestega ja panna ka ise igas olukorras käed külge – see andis teadmise, kuidas suhestuda erisuguste inimestega,” on see Maie sõnul hindamatu kogemus mitmes mõttes. See töökogemus arendas empaatiavõimet ja oskust toime tulla – olukorrad, millega töö käigus tuli kokku puutuda, erinesid praegusest kardinaalselt. Aidati, kuidas suudeti, ning saadi hakkama.
Nelja aasta pärast suundus Maie pealinna elama. Tekkisid oma raamatupidamiskliendid ning ta hakkas iseseisvalt teenust pakkuma. „Minus tekkis uus ambitsioon ja avanesid head võimalused. Sain Eesti Töötukassast toetust ettevõtluse tarbeks ja alustasin oma raamatupidamisettevõttega. Sel ajal sündis ka kolmas laps ning nõnda laveerisin laste ja töö vahet – noorena ju jaksu jagub! Tol ajal õppisin meeletult juurde just müügipoolt. Varem polnud ma klientidega eraldi tegelenud. Kliendibaasi loomine ja klientide hoidmine on lausa omaette teadus,” tõdeb ta tagasi vaadates.
RAAMATUPIDAMISMAAILM OLI VALLA
2002. aastal läks Maie Lukoil Tanklate raamatupidajaks. „Olen siiani tänulik tollasele Lukoil Eesti pearaamatupidajale Age Adlerile, kes usaldas mind väikese lapse kõrvalt tööle võtta ja kellelt sain edasised suunised raamatupidamisvaldkonnas,” meenutab ta.
Lukoil Eesti ja Lukoil Tanklad ühinesid 2004. aastal ja Maie koondati. „Seejärel olin Infoveeb AS-i pearaamatupidaja ning mõni aasta hiljem Goodline Eesti pearaamatupidaja. 2008. aastal tõi elu mulle võimaluse alustada Mingelston OÜ-ga, mis on nüüdseks tegutsenud juba pea 14 aastat,” on Maie sõnul olnud tema varasem töökäik kirju, kuid Mingelstoni loomisega algas uus ajajärk nii töises kui ka eraelulises mõttes. Abikaasaga kahekesi loodud ettevõte on aastatega laienenud nii sisu kui vormi poolest – praeguseks on meeskond kuueliikmeline ning kliendibaasis üle 200 ettevõtte.
Maie jaoks on olnud tähtis meeskonna järjepidevus ja stabiilsus. „Võin öelda, et pean oluliseks seda, et kõik Mingelstonis töötavad inimesed tunneksid end hästi, tegeleksid enesearenguga ja oleksid kursis asjassepuutuvaga,” selgitab ta. Ta lisab, et neil on justkui väike pere ‒ aastate jooksul ollakse kokku kasvanud ning arvestatakse üksteisega. „Igal halduril on palju erinevaid kliente ning kui kliendid on rahul, oleme ka meie rahul – ülejäänu, mis puudutab töid ja tegemisi, on meil paindlik,” sõnab Maie. Nende kollektiivis on hommiku- ja õhtuinimesi ning tööd tehakse nii kontoris kui ka mujal. Kõik võimalused mugavalt tööd teha on avatud.
Suudan numbrite kaudu tajuda, milline on ettevõtte hing ja mis seal tegelikult toimub.
Aastate jooksul on tema sõnul raamatupidaja töö kardinaalselt muutunud –senisest paberitega sahmivast andmesisestajast on saanud pigem nõuandja ja analüütik. „Raamatupidaja töö on automatiseeritud. Tehnoloogiliselt on edasiminek olnud selline, et üks haldur jõuab teha rohkem ning keskenduda enamatele nüanssidele kliendisuhtluses. Ka see asjaolu, et nüüdseks on antud kliendile näiteks õigsed raamatupidamissüsteemis andmeid sisestada, oli aastaid tagasi ennekuulmatu,” mainib ta.
Maie toob veel välja aspekti, et teda on valdkonnas hoidnud see, et numbrimaailm on tema jaoks ääretult intrigeeriv. „Kui vaatan numbreid, näen ettevõtte tegevust justkui 3D-na, suudan numbrite kaudu tajuda, milline on ettevõtte hing ja mis seal tegelikult toimub,” hakkavad numbrid Maie jaoks justkui elama, kui neid võrrelda.
ENESETÄIENDUS LAEB AKUSID
Kui uurin, kust Maie ise enesetäienduseks aega ja energiat leiab, siis sõnab ta, et mis puudutab raamatupidamisalast nõu ja teadmisi, siis ilmselgelt tuleb end seadusandluses toimuvate muudatustega
pidevalt kursis hoida. „Juhul kui vajan nõu mõnes konkreetses olukorras, mõne konkreetse kliendiga, küsin nõu partneritelt, audiitoritelt, samuti Maksu- ja Tolliametist ning juriidilistes küsimustes juristilt. Kuna aastatega on lisandunud välismaised kliendid nii lähemalt kui kaugemalt, siis oleme pidanud end ka teiste riikide seadusandluse ja nüanssidega kurssi viima,” tõdeb ta, lisades, et raamatupidamine on valdkond, kus ei saa hetkekski mugavustsooni jääda.
Kes palju teeb, see palju jõuab. Maie on raamatupidamistöö kõrvalt alati soovinud tegeleda veel millegagi, õppida midagi juurde. Sellest ajast peale, kui lapsed suuremaks said ning jäi aega ka endale, on tegus naine käinud erinevatel koolitustel, mis igapäevase raamatupidamistööga kuidagi ei haaku.
Positiivne ellusuhtumine ja lahendustele orienteeritus on tähtis nii kolleegide kui klientidega suheldes.
„Aastatel 2011‒2015 õppisin näiteks Holistilises Instituudis holistiliseks terapeudiks. Sellele lisandus pereteraapia. Coaching, mentorlus – mind on alati huvitanud see, kuidas inimestega hakkama saada. See on ka oma meeskonda juhtides Mingelstonis tulnud kasuks. Oskan kuulata ja tagasi peegeldada, arutleda teisel tasandil kui tavaolukorras. Näen inimest tervikuna ja see pilt aitab hoida ka meeskonda koos,” sõnab ta, lisades, et toetamine, lahendustele orienteeritus ja positiivne ellusuhtumine on oluline nii kolleegide kui klientidega suheldes.
„Iga klient on unikaalne: mõni ootab „käehoidmist”, mõni on iseseisvam ‒ igaühega on suhtlusstiil erinev. Kuna raamatupidamine on delikaatne teenus ja raamatupidajat vahetatakse vaid hädavajadusel siis on hea klapp kliendi ja teenusepakkuja vahel väga oluline,” selgitab Maie. Ta lisab, et on heameel tõdeda, et Mingelstonis on ka kliendid üldjuhul juba ettevõtte algusaastatest lisandunud ning just pikaajaline kliendisuhtlus on see, mille poole siin püüeldakse ning mille üle rõõmu tuntakse. „Kui tunned ja tead klienti juba nii hästi, et poolelt sõnalt aimad ta soove, teeb see heameelt,” tunnistab ta.
Kuigi holistilise terapeudina töötas Maie pärast kooli lõpetamist õhtusel ajal mitu aastat, ei jätnud ta siiski raamatupidamist ning ühel hetkel keskendus taas vaid raamatupidamisele. „Teraapiatöö on palju andev, kuid ka palju võttev. Tundsin ühel hetkel, et elasin liiga intensiivselt klientide probleeme läbi ja otsustasin, et klientide majandusliku poole korrastamine on rohkem minu rida, kui nende sisemiste probleemide korrastamine. Kõike lihtsalt ei jõua,” lisab ta, mööndes, et kunagi ei tea – ehk leiab ta veel kunagi tee tagasi selle valdkonna juurde. IIKA Selgeltnägemiskoolis lisaks õpitud tajudega töötamine, meditatsioon ja Kundalini jooga tehnikate õppimine ning esoteerika on talle samuti väga palju juurde andnud.
MITMEKÜLGSED TEGEVUSED HOIAVAD ERKSANA
Aastal 2019 avastas Maie enda jaoks aga hoopis sommeljeemaailma. „Abikaasa käis enne Inglismaal WSET IV astme veinikoolitusel ning sain sellest indu ja teadmist, et pean ka ise temaga suutma veinimaailmas sammu pidada. Nõnda läksin Eesti Sommeljee Assotsiatsiooni koolitusele. Kahjuks tuli COVID-19 vahele ja koolitus jäi venima. Eksam on mul siiani sooritamata, kuid eks ma neid teadmisi läksin koguma rohkem enda tarbeks – sel alal tööle asuda pole kunagi mu eesmärk olnud. Kuigi impordime abikaasaga Saksamaa veine, on see siiski meie jaoks rohkem hobi tasandil,” on Maie jaoks reisimine ja veinimaailm kaks suurt kirge ja meelishobi.
„Oleme abikaasaga veetnud kuu Indias, kolm nädalat Brasiilias, kus osalesime Rio de Janeiro karnevalil, samuti reisinud Mehhikos. Olen käinud seljakotireisil Koola poolsaarel ja viibinud kahe karguga Lõuna-Aafrikas – kuu varem murdsin jalaluu, aga kes siis sellepärast kauaoodatud reisi ära jätab – Euroopa, iseäranis Saksamaa, kus veinireisidel käime – on risti ja põiki läbi sõidetud,” on Maie sõnul paar pikemat reisi aastas nende jaoks normaalsus. Kodumaal meeldib talle samuti ringi rännata. „Naudin ka väga Pärnus oma majas tegutsemist. Seal on mul peenrad ja saab sõrmed mulda pista. Loodus laeb mu akusid. Jalutan hea meelega looduses ning veedan kvaliteetaega lastelastega,” räägib Maie.
Reisimine ja veinimaailm köidavad meeli ja pakuvad nauditavaid elamusi.
„Olen ka MTÜ EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon) juhatuses juba mitu aastat. Seal olen finantsjuht ning tegelen erinevate projektidega. Toredad inimesed ja huvitav töö hoiab erksana – praegu on EENA-s laual näiteks huvitav ja inspireeriv roheprojekt: kuidas maailma puhtamaks teha ja mida saame ise selle heaks ära teha,” ütleb Maie EENA-st rääkides.
ELU NAGU AMEERIKA MÄED
Unistustest ja tulevikuplaanidest rääkides tõdeb Maie, et elu on õpetanud seda, et tuleb olla avatud kõigele uuele ning pikaajalisi plaane teha ei saagi.
„Minu senine elu on olnud nagu Ameerika mäed nii otseses kui kaudses mõttes ja nõnda võin öelda ka praegu, et ela päev korraga. Loomulikult soovin, et Mingelstoniga kõik sujuks, et saaksime e-residentsuse teemal huvitavaid väljakutseid vastu võtta – see on temaatika, millest ei saa tänapäevases raamatupidamismaailmas mööda vaadata. Mulle on seni olnud ja on ka jätkuvalt oluline, et tegutseksin vaid selliste projektide ja tegemistega, mis on mulle hingelähedased ja pakuksid isiklikku arengut. Olgu selleks siis Pärnu kodumaja remonditööd, kursustel osalemine, raamatupidamistöö või kokkamine. Tähtis on ka see, et mu lähedastel oleks kõik hästi. Ehk siis kõik see, millega oma elus kokku puutun. Kui ma ise tunnen, et loon ja saan sellega positiivset energiat, hingerahu ja rõõmu, siis see ongi elus kõige olulisem.”
Maie Mängeli soovitused raamatupidajatele
- Kasuta kõiki tehnilisi lahendusi, mis toetavad raamatupidaja tööd.
- Ole uudishimulik ja avatud. Arenda oma tugevamaid külgi ja kasuta neid oma töös. Ära karda küsida. Käi ajaga kaasas.
- Leia endale partnerid, kes toetavad ja täiendavad sind.
- Varu endale iga päev sellist kvaliteetaega, mis annab su tööle ja tegemistele uue hoo sisse.
- Loo endale „ajapadi”, mis aitab tulla toime stressiga, mida tekitavad tähtajad. Loo isiklik tähtaeg ja kirjuta see märkmikku. Nii on sul alati veidi lisaaega ja saad end veidi vabamalt tunda.
- Ole loominguline ja mõtle raamidest välja — see aitab leida probleemidele värskeid lahendusi.